Kuld on saavutanud rekordkõrgused – omamoodi
Võtmed kaasavõtmiseks
- Mure dollari väärtuse pärast on aidanud kullal rekordiliselt kõrgele nominaalhinnale tõusta.
- Kuid pärast inflatsiooni arvessevõtmist ei ole väärismetall veel saavutanud 1980. aastal saavutatud tippu.
- Aktsiad ja võlakirjad on pikas perspektiivis andnud palju suuremat tulu kui kuld.
Kulla hind on viimasel ajal jõudnud rekordkõrgustele, kuid ainult siis, kui seda teatud viisil mõõta.
On tõsi, et kui müüsite esmaspäeval untsi kulda, tõi väärismetall oma kõrgeima dollari väärtuse, mis kunagi registreeritud, enne taandumist umbes 2030 dollarile, kus see on sellest ajast alates püsinud. Kuid kui võtta arvesse nende dollarite ostujõudu, saavutasid kulla hinnad haripunkti 1980. aastal, kui see tõusis enam kui 800 dollarini untsist, mis on tänastes dollarites väärt umbes 2600 dollarit pärast inflatsiooni arvestamist konto.
Analüütikud põhjendasid kulla hinna hiljutist tõusu investorite spekulatsioonidega, et Föderaalreserv alandab oma baasintressimäära lähikuudel, kui ta lõpetab oma inflatsioonivastase intressimäära tõstmise kampaania.
Intressimäärade langetamine võib avaldada dollari väärtusele survet teiste maailma valuutade suhtes. See võimalus muutis kulla kauplejate silmis pisut läikivamaks, kuna mõnikord peetakse seda hekiks kui dollari väärtus langeb.
Kulla hind on tõepoolest mõnikord tõusnud, kui investorid on hakanud muretsema inflatsiooni pärast – just see ajendas 1980. aasta kullabuumi. Praegused hirmud inflatsiooni ja dollari väärtuse pärast on ajendanud a ostjate mini kullapalavik koonduvad laomüüja Costco juurde kullakange ostma. Siiski on vaieldav, kui hästi kuld investoreid inflatsiooni eest kaitseb.
"Kuigi kuld võib tunduda hea inflatsioonimaandajana, peab see inflatsiooniga sammu ainult siis, kui ostke see õigel ajal," kirjutas Deutsche Banki uurimisstrateeg Jim Reid kommentaaris. "Tegelikkuses jälgib see traditsioonilisi varasid peaaegu kõigil keskpikatel ja pikaajalistel perioodidel."
Alates 1800. aastast on kuld tootnud igal aastal vaid 0,32%, võrreldes 3,07% 10-aastaste riigivõlakirjade ja 6,83% aktsiatega, selgub Deutsche Banki analüüsist. Alates 1971. aastast, mida Reid nimetas "inflatsiooniajastuks", on kullal läinud paremini, teenides 1,3% aastas, kuigi see jääb alla 2,41% tootluse 10-aastaste riigikassade ja 6,53% aktsiate sama perioodi jooksul.
"Sa võid olla pikaajaline inflatsioonimees, kuid kullast kui investeeringust võib siiski natukene saada," kirjutas Reid.
