Euroopa Keskpanga (EKP) määratlus

Mis on Euroopa Keskpank (EKP)?

Euroopa Keskpank (EKP) on nende riikide rahapoliitika eest vastutav keskpank Euroopa Liit (EL) liikmesriigid, kes on selle vastu võtnud eurot valuuta. Seda piirkonda tuntakse kui eurotsoon ja praegu 19 liiget. EKP peamine eesmärk on säilitada euroala hinnastabiilsus, aidates seeläbi säilitada euro ostujõudu.

Euroopa Keskpanga (EKP) mõistmine

Euroopa Keskpanga (EKP) peakorter asub Saksamaal Frankfurdis. Ta on vastutav euroala rahapoliitika eest alates 1. jaanuarist 1999, mil mõned ELi liikmesriigid võtsid esmakordselt kasutusele euroraha. EKP nõukogu on EKP organ, mis tegelikult teeb otsuseid euroala kohta rahapoliitika.

Nõukogu koosneb kuuest juhatuse liikmest ja iga liikmesriigi keskpanga presidendist (või samaväärsest). Kuna euroala liikmeskond on laienenud, suureneb ka nõukogu liikmete arv. EKP -l on riikide pankade presidentide (juhatuse liikmete) vahel rotatsioonihääletussüsteem on pidev hääleõigus), kuna nõukogu on nüüd liiga suur, et kõik liikmed saaksid igal hääletusel hääletada koosolek.

EKP struktuur

Euroopa Keskpank loodi 1999. Rahapoliitika muudatuste üle otsustab EKP nõukogu. Nõukogusse kuuluvad kuus EKP juhatuse liiget ja kõigi euroala riikide keskpankade presidendid. Keskpangana EKP -le üllatused ei meeldi. Seega, kui ta kavatseb intressimäärasid muuta, teavitab see turgu üldjuhul piisavalt eelseisvast sammust ajakirjandusele tehtud kommentaaride kaudu. Nõukogu koguneb kaks korda kuus, kuid poliitilised otsused tehakse üldjuhul ainult koosolekutel, kus see on kaasas pressikonverentsja need toimuvad iga kuue nädala tagant.

EKP volitused

EKP ülesandeks on hinnastabiilsus ja jätkusuutlik kasv. Kuid erinevalt Föderaalreserv USA -s püüab EKP hoida iga -aastast inflatsioonitaset (tarbijahindade kasv) alla 2%. Ekspordist sõltuva majandusena on EKP-l ka a omistatud huvi vältida valuuta ülemäärast tugevust, sest see kujutab endast ohtu tema eksporditurule.

Euroopa Keskpanga (EKP) funktsioonid

EKP esmane vastutus, mis on seotud tema peamise eesmärgiga - hinnastabiilsusega - on rahapoliitika kujundamine. See hõlmab otsuste tegemist rahaliste eesmärkide, baasintressimäärade, reservide pakkumise kohta eurosüsteemis ja juhiste kehtestamist nende otsuste rakendamiseks. Rahapoliitika otsuste kohtumised toimuvad iga kuue nädala tagant ja EKP on oma otsuste põhjenduste osas läbipaistev. Pärast iga sellist kohtumist peab ta pressikonverentsi ja avaldab hiljem koosoleku protokolli.

Eurosüsteem koosneb EKPst ja liikmesriikide keskpankadest. Eurosüsteem vastutab EKP poliitika praktilise rakendamise eest (näiteks rakenduspoliitika, välisvaluutareservide tegelik hoidmine ja haldamine, valuutaturgja maksesüsteemi tõrgeteta toimimise tagamine.)

EKP on ka pangajärelevalve eest vastutav ELi asutus. Koos riikide keskpankade järelevalveasutustega juhib ta nn ühtset järelevalvemehhanismi. Selle ülesandega seotud otsused on suunatud peamiselt Euroopa pangandussüsteemi ohutuse ja usaldusväärsuse tagamisele. Üks osa ühtse järelevalvemehhanismi põhimõttest on tagada järjepidev pangandusjärelevalve liikmesriigi pangandussüsteemid - põhjuseks oli mõnede liikmesriikide nõrk järelevalve selle Euroopa finantskriis mis algas 2008. SSM alustas tööd 2014. aasta novembris. Kõik euroala riigid kuuluvad ühtsesse järelevalvemehhanismi ja euroalasse mittekuuluvad ELi riigid saavad ühineda.